Lasketäpsuse saavutamine musta püssirohtu kasutava relvaga võib olla paras väljakutse. Kui relvaraud on laskmise alustamisel puhas, on tabavus päris hea. Hiljem, pärast mitmeid laske või trumlitäisi hakkavad kuulid hajuma. Põhjus on raua sisemuse määrdumises musta püssirohu põlemisjääkidega. Musta püssirohu relvaga laskmisel peab arvestama ka seda, et puhta rauaga laskmisel on tabamispunkt ühes kohas, kuid raua sisemuse määrdumisel põlemisjääkidega muutub ka tabamispunkt. Samas võib kinnitada, et auk-augus täpsus on saavutatav. Esimesed rahvuslikud laskespordiorganisatsioonid moodustati üle-eelmise sajandi teise poole alguses, mis oli veel puhtalt musta püssirohu ajastu. Antiikrelvade laskmisvõistlustel on 92+ skoor tavaline, mis on ka põhimõtteliselt miinimum, millest alates tasub võistlustel osaleda. Järgnevalt mõningaid näpunäiteid, kuidas lasketäpsust saavutada.
Järgnevalt kirjeldatu puhul on peetud silmas eeskätt musta püssirohu revolvri kasutamisega seotud asjaolusid, kui järgnevad näpunäited on rakendatavad ka ühelasuliste püstolite ja musta püssirohuga laetud metallpadrunite puhul. Juttu ei tule laskuriga seotud laskmistehnikast või –oskustest a la hingamine, õige kehaasend, päästikudistsipliin jne ning samuti ei puudutata artiklis relva häälestamist. Artiklis keskendutakse eelkõige musta püssirohu kasutamisega seotud asjaoludele.
Revolvri raua ja trumliavade diameetrite kontrollimine ja võrdlemine
Selleks, et üldse mingist täpsuse saavutamisest saaks rääkida, peab revolvril trumliava diameeter pisut suurem olema kui raua diameeter. Vanemate itaalia reproduktsioonide puhul on üsna tavaline probleem, et trumliava läbimõõt on väiksem raua läbimõõdust. Sellisel juhul ei haara trumlist väljuv kuul korralikult vinti ning tabamistäpsus on olematu. Mõõta saab nihikuga ja kuuli trumlist ning seejärel rauast läbi ajades. Kui trumliavast läbilükatud kuul läheb rauda tihedalt ja rauast läbiaetud kuulile tekivad korralikud sügavad vindiharja sooned, siis on lootust ka, et relv on täpne.
Pilt 1. Kuul, mis on tihedalt rauast läbi läinud. Kuulimäärde sooned on samuti siledaks pressitud.
Kuul
Kuul peaks olema valatud puhtast pliist või pehmest pliisegust. Autoratta tasakaalustamise raskused ja pliiakude sisu kipub olema kõva pliisegu ning seega enamasti ei sobi. Kuuli trumlisse surumisel rakendatav jõud peaks olema mõistlik. Kui laadimisel laadimiskang hakkab painduma või tuleb rakendada nö looma jõudu, siis on kuuli valmistamiseks kasutatud pliisegu liiga kõva. Mitmete kommertstootjate valmistatud kuulid on äärmiselt pehmed. Isevalatud kuulid on tavaliselt tehase omadest pisut kõvemad, kuid samas täiesti kasutatavad. Kui eesmärgiks on täpsuslaskmine, siis kommertstootjate ja (ise)valatud kuule omavahel segamini kasutada ei tohi, kuna nende füüsikalised omadused (pehmus, kaal, diameeter) on erinevad ning seega ka tabamispunktid erinevad.
Enne märkilaskmist tuleb kuulid üle kaaluda ja kaalu järgi ära grupeerida. Oluline on, et ühe laskesessiooni ajal kasutatavad kuulid oleksid ühe kaaluga. 44 kaliibri ümarkuul kaalub keskeltläbi 140 graani. Kuulide valamisel kõigub kuulide mass ± 4 graani. Samas ühest valamise partiist tuleb umbes 80% kuule ühe kaaluga. Seega tuleb need 20% erineva kaaluga kuule välja noppida ja grupeerida eraldi kaalukategooriasse või ümber valada. Kahe tehasekuulide puhul tuleks kuulid ükshaaval üle kaaluda ja raskuse järgi ära grupeerida.
Valiku puhul ümarkuul versus koonuskuul, tundub et pisut paremaid tulemusi täpsuse osas saab ümarkuuliga. Siiski on võimalik ka koonuskuuliga saada täiesti aktsepteeritavaid tulemusi. Ühtteist sõltub ka vindi kiirusest. Pietta revolvritel on vindi kiirus 1:30 ja nende puhul on ümarkuul kindlasti esimene valik. Uberti revolvritel on vindi kiirus 1:20-le, mistõttu toimivad ka koonuskuulid hästi. Lisaks on Uberti revolvrite laadimiskangi otsikus (plunger) olev õõnsus kuju poolest sobiv koonukuulile. Pedersoli Remingtonil on vindi kiirus 1:18, kuid laadimiskangi otsiku õõnsus on sobiv ümarkuulidele või siis ümara otsaga koonuskuulidele.
Revolvri laadimisel peaks kuul jääma võimalikult trumliava serva äärde. Mida lühem on kuuli teekond trumlis, seda parem on täpsus. Loomulikult tuleb piinliku hoolega jälgida, et kuuli ja püssirohulaengu vahele ei jääks tühikut! Kuuli trumlisse õigesti positsioneerimisel on abiks väga suurel määral vilttropp. Lisaks vilttropile on võimalik lisada püssirohilaengu ja kuuli vahele papist ketas sarnaselt nagu neid kasutatakse jahipadrunite laadimisel. Veelkord olgu ära öeldud, et mitte mingil juhul ei tohi trumlisse või rauda laskemoona laadimisel jääda tühikut või tühikuid. Kõik laengu komponendid peavad olema paraja jõuga üksteise vastu surutud.
Püssirohi
Rahvusvahelistel eestlaetavate või antiikrelvade laskmisvõistlustel on laskesportlaste esimene valik Šveitsi must püssirohi. Kahjuks ei ole isiklikult olnud võimalust seda proovida. Täpsuse tagamiseks on oluline, et kasutatav püssirohi oleks ühtlase kvaliteediga st laskmiseks kasutatav kogus püssirohtu annaks iga kord välja sama energiahulga. Selge on ka see, et täpsuse tagamiseks peab kasutatava püssihu kogu aeg täpselt sama olema. Ei saa nii, et püssirohu kogus ühes trumlipesas on 18 graani rohtu, teises 15. Võistlustel mõõdavad laskesportlased oma doosid eelnevalt spetsiaalsetesse topsikutesse välja.
Must püssirohi jätab teadupoolest põlemisel palju jääke. Materjalist muutub umbes poolt kasulikuks ja tööde tegevaks gaasiks, kuid teine pool ladestub põlemisjääkidena rauda või trumlisse. Palju põlemisjääke rauas rikub lasketäpsuse. Täpsuse tagamiseks ei tohiks rauda liiga palju põlemisjääke jääda, kuna see hakkaks mõjutama kuuli liikumist rauas. Seega ei pea olema Einstein mõistmaks, et täpsuslaskmise puhul tuleks kasutada suhteliselt väikseid püssirohu koguseid, sest väiksemad kogused püssirohtu jätavad ka vähem põlemisjääke. Kasutatav püssirohu kogus võiks olla 15 graani nii .36 kui .44 kaliibri puhul. Omaaegne sõjaväe standard .44 kaliibri revolvri jaoks oli 30 graani. Selle koguse abil lendu lastud kuul pidi peatama nii mehe kui ka hobuse. Märgilaskmisel on ülesanne täidetud, kui kuul suudab läbistada märklehe paberit. 15 graanine musta püssirohu kogus annab 80 graanisele ümarkuulile energia 80 ft/lbs ja energiakogus 130 graanise ümarkuuli puhul on 100 ft/lbs. Võrdluseks kaasaegne laskemoon – Makarovi 9 x 18 padruni puhul on kuuli energia raua suudmes 195 ft/lbs. Loomulikult on püssirohud ja padrunid on erinevad, suures pildis on vastavad näitajad sellised. Kuid igal juhul on väiksema püssirohu koguse kasutamisel kuulile antav energia piisav.
Tuleb ka arvestada sellega, et kuivõrd täiesti puhta raua puhul on tulirelva tabamispunkt erinev juba lastud relvast, siis laskevõistlustel on ette nähtud üks määrimislask ehk inglise keeli fouling shot. Sama tuleks rakendada ka harrastusliku täpsuslaskmise puhul.
Tropp
Pärast mõningast katsetamist ja BPCR kirjandusega tutvumist võib öelda, et eeltoodud asjaolud on olulised, kuid täpsuse tagaajamisel on nö kirsiks tordil tropp – kõva viltropp.
Tropi ülesanne on takistada revolvri puhul ahelsüüdet, lisaks toimib tropp mingil määral tihendina, mis laseb rauas kuuli taha rohkem gaasi koguneda ja sellega kuulile suurema energia anda. Laskmisel tropiga on tunda selge vahe võrreldes tropita laskmisel. Esimesel juhul lasud on nö teravamad võrreldes tropita laskmisel. Tropi peamine ülesanne täpsuslaskmisel on viia rauast välja musta püssirohu põlemise jääke. Tropp peab olema tihe ja küllalt kõva, et puhastusefekt toimiks ning materjali poolest peaks kasutama soovitavalt vilttroppi. Pehme materjalist tropp paraku rauda piisavalt puhtana ei suuda hoida. Tropi servad tuleks niisutada soovitavalt taimse loodusliku õliga või spetsiaalse kuulimäärdega. Koonuskuuli kasutamise puhul võiks lisaks tropile ka kuul vastava määrdega määritud olla. Ajalooliselt küll koonuskuulide puhul troppi ei kasutatud. Teada-tuntud alternatiiv tropi kasutamisele on revolvri trumliavade suu täitmine kuulimäärdega, kuid täpsuslaskmisel annab kindlasti paremaid tulemusi kõva vilttropi kasutamine.
Kokkuvõte
Eeltoodu jutu kokkuvõte on järgmine:
- Revolvri puhul ei tohi trumliava diameeter raua siseläbimõõdust väiksem olla.
- Kasutada tuleb ühesuguse kaaluga pehmest pliist kuule.
- Püssirohulaengu kogus olgu minimaalne nt 15 graani.
- Kasuta kõva vilttroppi, mis on servadest õliga või kuulimäärdega määritud.