Internetist on võimalik leida terve müriaad erinevaid retsepte eestlaetavate kuulide ja kuulilappide määrimiseks. Sisaldavad need erinevaid komponente – alates täissünteetilistest mootoriõlidest, molübdeendisulfiidist, parafiinist kuni looduslike aineteni nagu lanoliinõli, mesilasvaha, loomarasv ja teised. Pea alati sisaldavad need retseptid komponendina mesilasvaha. Lugedes antiikrelvade huviliste seisukohti, siis on ka need seinast seina. Osa tegelevad nö täppisteadusega, teised eelistavad pigem lihtsust ehk kahekomponendilisi retsepte, mille määrduvuse omadused häälestatakse välja kompoentide osakaalu muutes. Enda kriteeriumiks on, et külmakapi temperatuuril oleks määre veel määritav, mitte ei muutu tahkeks nagu külmkappi pandud või ning soojema ilmaga ei vedelduks liialt. Tuleks jälgida, et kasutatavd kompnendid ei sisaldaks soola. Lõpliku ja sobiva retsepti leidmine jäägu asjahuvilise enda katsetada ja avastada.

Pakun siin välja kaks nö maheretsepti, mis mulle isikult meeldivad kuna kasutavad looduslikke ning keskkonda ja inimest mittekahjustavaid komponente.

  1. 18-19. sajandi Põhjamaade sõjaväe retsept – 3 osa lambarasva, 1 osa mesilasvaha.
  2. Tavaline retsept – 3 osa mesilasvaha, 5 osa searasva ja 2 osa päevalilleõli.